2020
  • 24
    March
2020
  • Ralf
  • 0 comments
  • 547 views
2020

Eesti novell 2020 on kolmas raamat uuest sarjast, mis plaanib ilmuda veel 97 aastat.

Neli koostajat on sel aastal välja valinud 17 juttu, üks põnevam kui teine. Erilise vaatluse all on matusekombestik, armastuse noored võrsed ja muidugi suhted inimeste vahel. Lühipalade ehk novellide lugemine on hea võimalus olla kursis uuema eesti kirjandusega. Peaaegu kõik senised lugejad on öelnud, et avastasid enda jaoks uusi autoreid, uusi stiile. Eesti novelli aastaraamat on nagu kirjanduslik sekser, kus serveeritakse kõike, hapukurgist ja küüslaugust magusate maasikateni. Mis juhtub, kui kanda matustel roosat särki? Miks kiusab maameest ema vaim? Kellele visata matusepärg? Kas koer saab päästa maailma? Kuidas saada jälle lapseks? Loe ja saa teada!
  • Koostajad : Made Luiga, Kajar Pruul, Johanna Ross, Urmas Vadi.
  • Kujundanud : Asko Künnap
  • ‍Küljendanud : Allan Appelberg
  • ‍Kaanefoto : Stina Kase
7
Urmas Vadi > KÄÄBUSSIGA
14
Urmo Jaanimägi > AJALIKU ELU RÕÕMUD 18
18
Maarja Kangro > LÄTI LIPP
38
Kertu Moppel > KANGELASE TEEKOND
43
Paula Nerve > NII PALJU LUGUSID
49
Toomas Haug > MUSTAMÄE VANAD
64
Piret Põldver > IGAÜKS KANNAB OMA RISTI ISE
70
Jüri Kolk > ADA
81
Kairi Look > ÜMBERMÄNG
87
Tauno Vahter > INTSIDENT 43. LASTEAIAS
99
Kristjan Sander > HOMO LUDENS
108
Margit Lõhmus > VEIDER
111
Maimu Berg > MUST MEES MINU ELUS
118
Andrei Ivanov > HAPSAL Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg
141
P. I. Filimonov > SEBASTIAN RÜÜTLI TÕEHETK
154
Livia Viitol > ÕPETAJANNA SAABUMINE
164
Eessaare Aadu > METSA SERVAL
172
Mart Velsker > EESTI NOVELL JA AJA VAIM
181
AUTORITEST
Urmas Vadi
Urmas Vadi
Urmas Vadi on avaldanud kaksteist raamatut. Jutukogusid on nende hulgas tinglikult viis. Tinglikult, sest seegi asi on vahel veidi segane. Tuglase auhinna on ta saanud kahel korral. Vadile meeldib väga päris inimeste üle nalja visata, see pole õige Vadi jutt, kui seal pole sees mõnda rohkem või vähem tuntud isikut. Kui kellelegi tunduvad siinsed autoritutvustused kohati natuke kahtlased, vaadaku terasemalt kogumiku koostajate nimekirja. „Testament“ ilmus Vikerkaares 2018/1–2.
Tauno Vahter
Tauno Vahter
Tauno Vahter on kirjastaja ja tõlkija, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja. Jääb üle vaid oletada, miks ta viimasel ajal ise kirjutama on hakanud. Kas võib olla, et kirjastajana on ta pidanud lugema nii palju halbu käsikirju, et ta ei pidanud enam vastu ja otsustas midagi selle vastu ette võtta? Igatahes üldse mitte edutult. „Surm uusaastal“ ilmus Loomingus 2018/2.
Toomas Haug
Toomas Haug
Toomas Haug on viljakas kriitik ja kirjandusloolane, kuid talt on ilmunud ka mälestusliku koega ilukirjandusteos „Mööda Koidu tänavat“ (2014). Inimesena on Haug väga vaikne ja rahuliku moega, vaatab vahel Loomingu kohvitoast Harju tänavale, nagu tahaks ka sellest tänavast raamatu kirjutada. Saaks see vast olema üks põnev raamat! Siinne lugu „Ema hääl“ avaldati esmalt Loomingus 2018/6.
Kairi Look
Kairi Look
Kairi Look. Sündinud 19. aprillil 1983 Tallinnas. Ta on lõpeta- nud 2005. aastal Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal ja 2008. aastal Amsterdami Ülikooli magistriõppe lastetaastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes ja Belgias Genti Ülikoolis.
Maimu Berg
Maimu Berg
Maimu Berg. Sündinud 27. augustil 1945 Tallinnas. Berg lõpe- tas 1968. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina ja 1986. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanikuna. Maimu Berg on kirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, ajakirjanik, poliitik.
P. I. Filimonov
P. I. Filimonov
P. I. Filimonov (kodanikunimega Roman Fokin). Sündinud 4. märtsil 1975. Filimonov on lõpetanud Tallinna 26. Keskkooli ja õppinud Tallinna Ülikoolis inglise filoloo- giat. Filimonov teenib leiba Tallinna Teeninduskoolis inglisekeele õpetajana.
Maarja Kangro
Maarja Kangro
Maarja Kangro on seni avaldanud üksteist raamatut, sealhulgas neli jutukogu. Ta on kahel korral pälvinud Tuglase novelliauhinna. Kangrol on ka kirjastus Nähtamatu ahv, ühe oma raamatu esitlusel pani ta ette hirmuäratava ahvimaski ja hakkas klaverit mängima. Midagi tal nende ahvidega on, aga ise ta ahv ei ole, seda tõestab juba see, et enamik kirjanikkegi ei suuda nii hästi kirjutada, mis siis ahvidest rääkida. Novell „Tseremoonia“ avaldati esmalt ajakirjas Vikerkaar 2018/1–2.
Kristjan Sander.
Kristjan Sander.
Kristjan Sander. Sündinud 8. detsembril 1977. Ta lõpetas 2012. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ajaloo eriala ning sai 2014. aastal samas magistrikraadi arheoloogias väitekirja- ga „Kunda Lammasmäe kiviaja asulakoht“. Kristjan Sander on ulmekirjanik, tal on ilmunud proosaraamatud „13 talvist hetke“, „Õhtu rannal“, „Valguse nimel“.Sander on ka Tartu Ülikooli Maleklubi esimees.
Urmo Jaanimägi
Urmo Jaanimägi
Urmo Jaanimägi. Sündinud 23. augustil 1970 Rakveres. Haridusteed alustanud Tudu Koolist, lõpetanud Rakke Keskkooli, edasi õppinud Charlestoni Kolledžis (BS, psühho- loogia), Villanova Ülikoolis (MS, eksperimentaalpsühholoogia), Buffalo Ülikoolis (MA, kliiniline psühholoogia). Hetkel töötab Buffalo Ülikoolis Kliiniliste Translatiivsete Uuringute Keskuses.
Margit Lõhmus
Margit Lõhmus
Margit Lõhmus alustas nagu Vintki kunstnikuna. Oma jutte on ta avaldanud ajakirjades Vikerkaar ja Värske Rõhk. Ja huvitaval kombel kehtib see, mis äsja valgetest kinnastest ja patutegemisest öeldud, samuti pea kogu Lõhmuse proosa kohta. Nimetagem sellist seost siis näiteks pidulikult – „ajastutevaheliseks sidemeks“. „Ma tulen üheöösuhtest“ ilmus Värske Rõhu 2018. aasta suvenumbris (nr 54).
Jüri Kolk
Jüri Kolk
Jüri Kolk. Sündinud 19. juulil 1972. Ta on eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist. Kolk on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, kirjutanud nii luulet: „Igapidi üks õnn ja rõõm“, „Laskmata karu peied“, „Kuu ja kirves“; kui ka proosat: „Naistepäev“, „Esimene malbe päev sel aastal“, „Roheline suits“.
Mart Velsker
Mart Velsker
Mart Velsker on sündinud 1966. aastal, lõpetanud 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti kirjanduse erialal ja kaitsnud 2014. aastal doktorikraadi tööga „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi”. Alates 1994. aastast on ta Tartu Ülikooli õppejõud, praegu eesti kirjanduse lektor. Aastatel 2000–2004 oli ta Helsingi Ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.
Kertu Moppel
Kertu Moppel
Kertu Moppel. Sündinud 4. oktoobril 1985. Moppel on õppinud Tartu Ülikoolis maalikunsti ja on osalenud aastatel 2004–2007 Tartu Üliõpilasteatri tegevuses. 2010. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 24. lennu. Peale seda töötas ta näitleja ja lavastajana Rakvere Teatris. Hetkel on vabakutseline näitleja ja lavastaja.
Paula Nerve
Paula Nerve
Paula Nerve. Tema on meie operatiivüksuse kõige salapärasem liige. Sest me ei tea temast mitte midagi. Ei tea elukäiku, sünni- aastat ega isegi seda, kas Paula Nerve on pseudonüüm või tema pärisnimi. Ainus, mida me teame – ta on avaldanud ajakirjas novelli, mis on väga hea.
Piret Põldver
Piret Põldver
Piret Põldver. Sündinud 29. jaanuaril 1985 Tartus. Põldver lõpe- tas 2008. aastal Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule erialal, bakalaureusekraad. 2019. aastal lõpetas Põldver Tartu Ülikooli kirjandus- ja teatriteaduse erialal, magistrikraad. 2006. aastast alates on ta kirjutanud raamatuarvustusi ja kirjanduskriitikat.
Livia Viitol
Livia Viitol
Livia Viitol. Sündinud 18. detsembril 1953. Viitol on lõpeta- nud 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteadus- konna (eesti filoloogia osakond, soome-ugri keelte eriharu). Viitol on töötanud ajakirja Teaduste Akadeemia Toimetised korrektorina, ajakirja Linguistica Uralica korrektori ja tehnilise toimetajana.
Eessaare Aadu
Eessaare Aadu
Eessaare Aadu, kodanikunimega Jaan Anvelt. Sündinud 18. ap- rillil 1884 Viljandimaal, surnud 11. detsembril 1937 Moskvas. Anvelt oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Andrei Ivanov
Andrei Ivanov
Andrei Ivanov. Sündinud 24. detsembril 1971 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi vene filoloogia erialal. Ta on Eestis elav venekeelne kirjanik, kes on enda kohta öelnud, et tema sümboolne kodumaa on ikkagi Venemaa.
"Süngeid novelle täis aasta 2020"
Alvar Loog
"Mõned eriliselt pöetud v***d ja paar läti uuetüübilist võrgutusnippi*"
Priit Hõbemägi
"Raamatuarvustus. “Eesti novell 2020” – kirev kokteil."
Vilja Kiisler
"Eesti novell 2020”. Surm on normaalne ja ka naine võib olla kirjanik."
Keiu Virro