2022
  • 24
    March
2022
  • Ralf
  • 0 comments
  • 537 views
2022

EESTI NOVELL 2022 on viies raamat uuest sarjast. Minijuubeli puhul on neli koostajat kokku pannud eriti tugeva valiku lühilugusid, millest mõned suudavad endasse ära mahutada terve inimelu.

19 autori seast leiab iga lugeja endale vähemalt mõne lemmiku, mõne üllataja ja mõne sellise, kellest ta kohe üldse aru ei saa. Igal aastal antakse välja Tuglase nimelist novelliauhinda, mille pälvib kaks autorit — võidulood on EN kogumikus alati ära trükitud. Et eesti kultuuriloo pidevus oleks silme ees, on raamatusse valitud ka üks novell saja aasta tagant — sel aastal esimest korda naisautori sulest! Saate-essees kirjutab Elle-Mari Talivee novellide kestmisest üle aja ja sellest, milline on kirjanduse tegelik tähendus. Kuidas uut kogumikku iseloomustada? See on hullumeelne reis läbi inimsüdamete, siin surrakse ja armastatakse, juhtub üleloomulikke ja tavalisi asju, minnakse ja tullakse, otsitakse minevikku ja oodatakse tulevikku, purjetatakse rändrahnuga avamerele, jaaniõhtu avab ukse naismütoloogia sügavikku, juureldakse selle üle, mis on suurim viga, mis sa võid elus teha... ei puudu ka alasti naine!
  • Koostajad : Maarja Kangro, Urmas Vadi, Johanna Ross, Mart Velsker
  • Kujundanud : Asko Künnap
  • ‍Küljendanud : Allan Appelberg
  • ‍Kaanefoto : Andres Teiss - www.teissphoto.com
7
Piret Raud > PINK
17
Katrin Tegova > ARMASTUS PÄRAST
34
Paula Nerve > MARURAHULIKULT
46
Toomas Haug > MUSTJALA. Tõestisündinud lugu
52
Toomas Raudam > KIRVES
62
Lilli Luuk > ELU NAGU FILMIS
67
Urmas Vadi > ANTROPOLOOGIA
76
Jüri Kolk > NAMASTE
89
Mait Vaik > TÖÖPÄEVA LÕPP
93
Kai Kask > ÄÄREALADELE
101
Maarja Kangro > SÕJAREPORTER
117
Andrei Ivanov > KATKINE MÄNGUSÕDUR
125
Tarmo Teder > ALASTI NAINE
134
Ave Taavet > GRANIITKILLUSTIK
140
Taavi Eelmaa > BATAILLE' MOOTORRATAS
146
Imre Siil > SEPAMÄRDI REINU ÕNNELIMIIT
154
P. I. Filimonov > VIIES
167
Loone Ots > MINU SUHE SAATANAGA
187
Marta Sillaots > PIPIN PISIKENE
193
Elle-Mari Talivee > NOVELLIDE KESTMISEST ÜLE AJA
203
AUTORITEST
PIRET RAUD
PIRET RAUD
on kirjanik, kes pole lugenud Thomas Manni "Võlumäge", kirjutanud ainsatki sonetti, joonud valget viina ega käinud Stockholmis. "Pink" on ilmunud ajakirja Edasi veebilehel 1. augustil 2021 ja pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna.
KATRIN TEGOVA
KATRIN TEGOVA
on õppinud stsenarist ja isehakanud režissöör, igapäevaselt töötab aga kultuuriturunduse valdkonnas. Kirjutab, kui õige lugu ja tunne ta üles leiab. Ja kui aega on. "Armastus pärast" on ilmunud kogumikus "Armastus pärast ja teisi lugusid".
PAULA NERVET
PAULA NERVET
paelub inimeseksolemine, haavatavus, lähisuhted. Olukorrad, mil me unustame korraks teistele näitamise ja satume iseendaga vastamisi. Ta leiab, et see, mis toimub inimeste eludes suletud uste taga – millest me räägime, unistame, mille üle tülitseme –, peegeldab seda, mis toimub praegu ühiskonnas laiemalt. (Ja muidugi, kui võimalik, võiks jutus olla ka mõni loom, andmaks sellele oma õnnistuse, nagu Joy Williams on öelnud.)
TOOMAS HAUG
TOOMAS HAUG
Pärast lapsepõlvemälestuste avaldamist proovisin täiskasvanuea meenutustega jätkata, aga loobusin, sest häirima hakkas memuaaride paratamatu enesekesksus. Tundsin, et ma ei huvita ennast piisavalt. Küll aga lähevad mulle korda ühiskonna üldisemad asjad. Novellis on neist asjust võimalik kirjutada isegi siis, kui aines on memuaarne ja jutt käib minavormis. Olen avaldanud viis novelli. Üheksast on veel puudu.
Toomas Raudam
Toomas Raudam
Toomas Raudam Lugemine on parem kirjutamine. Kirjutades ootan ma hetke, mil võiksin lugemise juurde tagasi pöörduda. Kirjutamisest on rõõmu vähe – natuke. Lugemine on sula rõõm. Lugemine on päike. Lugemine on kaktus, mida kallistada. Sain sellest juba lapsena aru, et augud jäävad naha alla. Ei paista välja. Kui kirjutad, siis kodust. Nii ütles mulle mu ema. Kaalul on rohkem kui elu. Oled valinud endale raske elukutse. Tal oli õigus.
Lilli Luuk
Lilli Luuk
Lilli Luuk Mõned aastad tagasi sattusin hilisõhtul televiisorist juhuslikku filmi silmates tuttavliku ilmega maastike peale. Hämaras toas vilkuval ekraanil nägin lamedaid, kesksuve päikese all otsekui alasti põlde, variseva krohviga bussiootemajakesi, lagendike taga mustas kuusemetsa tume piir, küllap see sundis mind ekraani ette seisma jääma. Ütlesin veel kõva häälega: SEE koht näeb küll välja nagu mingi Kesk-Eesti pärapõrgu! Järgmisel hetkel oli kaadris mu lapsepõlve kodumaja. Ega muust polegi nii palju kirjutanud kui sellest, mida seal kuulsin, nägin või ise välja mõtlesin.
Mait Vaik
Mait Vaik
Mait Vaik: Nooruses mängisin ansamblis Vennaskond, kirjutasin tekste Metro Luminalile, Kosmikutele ja alates 2002. aastast tegutsen ansamblites Sõpruse Puiestee ja Rajoon. Made Luiga kirjutab: "Vaik loeb neid nähtamatuid, vaevu aimatavaid tundevirveid ja tajuvõbelusi, mis määravad lõpuks ära, kes me oleme ja kuidas me käitume. Ta sõnad on täpsed, enam ei ole mingit ekslemist. Jah, ta räägib olemise põrgust. Kuid mul on tunne, et salaja ehitab ta aegamööda üht keerulist treppi, et sellest välja ronida."
Kai Kask:
Kai Kask:
Kai Kask: Olen tegelenud kirjutamisega juba ligi paarkümmend aastat. Selle kokkuvõtteks oli 2018. a. esimene novelliraamat "Kogetud teosed". Novelliga "Äärealadele" tahan rõhutada, et kahe inimese vahel peab alati olema vähemalt kaks millimeetrit maksab. Vastasel korral muutud eatuks, sootuks, näotuks, maotuks. Kirjutan jätkuvalt ning planeerin uut kogumikku, kuid ei kiirusta sellega. Kirjutan siis, kui on midagi öelda, vahel on ka lühim asesõna liiga pikk.
Maarja Kangro
Maarja Kangro
Maarja Kangro elab Tallinnas ja on avaldanud 17 raamatut. Talle meeldiks juhtida kiirabiautot, aga laiskusest ja mugavusest on ta seni veel kirjanik.
Andrei Ivanov
Andrei Ivanov
Andrei Ivanov (sündinud 1971 Tallinnas) on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi vene filoloogia erialal. Töötanud keevitaja, valvuri, kojamehena, Skandinaavias elades ka rahvusvahelistes kõnekeskustes. Avaldanud 2006. aastast peale romaane, jutustusi, novelle ja esseid. Tema tekste on tõlgitud eesti, prantsuse, saksa, inglise, soome ja makedoonia keelde.
Tarmo Teder
Tarmo Teder
Tarmo Teder sündis 1958. aastal Kuressaares ja hakkas seal kirjutama 1975. Hiljem on avaldanud seitse novelliraamatut, seitse romaani, kaks luulekogu ja ühe köite artikleid.
Ave Taavet
Ave Taavet
Ave Taavet usub, et lisaks tihedusele, massile ja ruumalale on meid ümbritseval mateerial ka poeetiline mõõde. Betoon, graniitkillustik, elekter ja eterniit ei sobi mitte ainult taristu rajamiseks või katuse remontimiseks, vaid ka inimhinge mudeldamiseks. Igapäevaelu mateeria on meile ainuomaste püüdluste ja ihade peegeldus. Küllap seetõttu huvitavad Taavetit juba pikemat aega ka selle maailma demiurgid – insenerid.
Imre Siil:
Imre Siil:
Imre Siil: Olen oma töises elus tegelenud tehisintellekti ja tehiskõne ning Eesti riigihalduse ja e-riigi arendamisega, palju aastaid töötanud ka välisteenistuses diplomaadi ja konsulina. Lisaks erialastele kirjutistele olen avaldanud mitmeid novelli- ja jutukogumikke, samuti ühe lühiromaani, näidendi ning paar reisiraamatutki.
P. I. Filimonov
P. I. Filimonov
P. I. Filimonov on mõned asjad, mida tema kohta peab teadma. Esiteks, sellel isikul on vähe pistmist füüsilise kehaga, mille sees ta elab. Ta on sündinud ca aastal 1993 (keegi enam täpselt ei mäletagi), seega on ta kehast mõnevõrra noorem, keha sünniaastaks on 1975. Teiseks, P. tema nimes ei ole mitte Peeter ega Pjotr ega Pavel ega Pietro ega Pessoa, ning I. ei ole mitte Ivanovitš ega Ignacio ega Inglikujuline. Nagu just sellega seoses väitis vana Freudike, et vahest on P. lihtsalt P. ja I. lihtsalt I. Ning kolmandaks, see mõistatuslik persoon on praeguseks avaldanud viis romaani ja seitse luulekogumikku, nii vene kui eesti keeles.
Loone Ots
Loone Ots
Loone Ots on eesti kultuuri pühendunud ülistaja. Tihti on tema loomingu keskmes tugev ja loov naine, nagu draamas "Koidula veri". Näitekirjandus ongi Otsa lemmikratsu, ent ka proosa pole võõras, eluloost lasteraamatuteni. Debüütromaan "Armastus", ikka ja taas ühest erandlikust naisest, pälvis 2021. aasta romaanivõistlusel esikoha.
Marta Sillaots
Marta Sillaots
Marta Sillaots (1887–1969) on tänapäeval tuntud viljaka tõlkija ja vaheda kriitikuna, mõningal määral ka lastekirjanikuna. Ta on aga kirjutanud ka omajagu ilukirjanduslikku proosat, nii novelle ja karakterivisandeid kui romaane ja memuaare. Teda on huvitanud teiste kirjanike naistegelased ja ise on ta samuti kujutanud peamiselt kaasaegseid naisi.
Elle-Mari
Elle-Mari
Elle-Mari Talivee töötab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis, mis on üks eriline maja. Näiteks vaatavad trepimademelt külastajaid Popi ja Huhuu. 2021 pälvis Talivee Kultuurkapitali auhinna artikliga "Ühistransport eesti kirjanduses".
"„Eesti novelli“ uus kogu on hullumeelne reis läbi inimsüdamete"
PM Raamatuportaal
"Uus kogumik „Eesti novell 2022“ koondab 19 autori tekstid"
ERRi Kultuuriportaal
"Gogol: Eesti kirjandusel läheb hästi"
Kirjandussaade Gogol
"Stuudios on raamatupoodnik Elisa-Johanna Liiv"
Kultuurisaade Delta