EN24 EN24 EN24 EN24 EN24 EN24 EN24

24
March

Ralf
0 comments
241 views

EN24 EN24 EN24 EN24 EN24 EN24 EN24

EESTI NOVELL 2024 on sarja seitsmes raamat. Sedakorda sisaldab valik 16 lugu. Kui varasemalt on kostunud nurinat, et kirjandus ei reageeri kaasajale piisava kiirusega, siis sel aastal on kogumik üsna selgelt meie tänase päeva nägu. Kogumiku koostajatel paluti saaki iseloomustada ühe sõnaga, mis on ülekohtune tegu, sest isegi inimsööja Ellotška sõnavaras oli 30 sõna. Aga kui püüda Ellotška kombel läbi ajada, siis ütleks vaheldumisi: “Sünge lugu” ja “Ju-ma-lik!” Meesautorite tekste on kogumikus ainult viis, sajandivanune novell nende hulgas. Tuglase võidulood ja paljud teised on seekord naiste kirjutatud. Boonusena saab teada, kellega autorid luurele läheksid! 2024. aasta kogumiku on koostanud Maria Esko, Margit Lõhmus, Mart Velsker ja Joosep Vesselov.

Koostajad : Mart Velsker, Maria Esko, Margit Lõhmus, Joosep Vesselov
Kujundanud : Allan Appelberg
‍Küljendanud : Allan Appelberg

OSTA:

Rahva Raamat
Apollo

OSTA:

Rahva Raamat
Apollo

Tauno Vahter > Kaks küsimust koostajatele

Tauno Vahter > KATRIN TEGOVA -> Jaan Krossi kirjutamata lugu

Tauno Vahter > MUDLUM -> Suguline inimene

Tauno Vahter > MARI-LIIS MÜÜRSEPP -> Ainult fännid

Tauno Vahter > TOOMAS RAUDAM -> Abielu vihmaussiga

Tauno Vahter > KAI KASK -> Vaba langemine

Tauno Vahter > MAARJA UNDUSK -> Minu vanaisa šärfnuga

Tauno Vahter > ANDRUS KASEMAA -> Kotakad

108

Tauno Vahter > MERLIN KIRIKAL -> Vahehetk

125

Tauno Vahter > TAAVI EELMAA -> Vana küti ratsu

133

Tauno Vahter > MEIU MÜNT -> Crying game

167

Tauno Vahter > URMAS VADI -> Potlach

194

Tauno Vahter > LILLI LUUK -> Kuldne tolm

203

Tauno Vahter > MAARJA KANGRO -> Eberhardi peer

222

Tauno Vahter > JUTA KIVIMÄE -> Ja kadusid päevapealt

254

Tauno Vahter > ALIIS AALMANN -> Mina ei käinud siis veel koolis

281

Tauno Vahter > KARL RUMOR -> Ummikpimedus

Katrin Tegova

Katrin Tegova, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Ma ei tea, kas tervet maailma saab, aga väikseid maailmu võib muuta küll. Mu enda kirjutatud lugudega seoses olen märganud, et nii mõnelgi juhul on tuttavad ja sõbrad, aga ka väga lähedased pereliikmed, lugenud neid ja pärast öelnud, et saavad nüüd palju paremini mõnest asjast aru, mis elus ette tulnud. Eriti kui ollakse introvertsed ja lähiringis ebamugavatest teemadest ei räägita, saab kirjutamisega (kui on lugeja) päris ligi. Näed hiljem sõpra või ema, onu, õde, venda, või keda iganes, vaatate teineteisel otsa ja mõistate mõlemad, et maailm on muutunud, hing avatum, isegi kui on vahel valus.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Luurele läheksin Toomas Raudamiga. Toomas on kaval, oskab teha suitsukatet. Mina aga julgem, vaatan, kes ja kus varitseb parasjagu. Annan märguande, kui võib söösta. Ja mitte kunagi tundmatusse. Oleme paras paar.

Mudlum

Mudlum, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Iga inimene muudab maailmas midagi, kes istutab puu, kes raiub puu, kes liigub, loob ja lehvitab. Maailm pole ju midagi meist erinevat, see oleme meie ja kõik muu kokku. Raamat võib inimest vormida küll, midagi tema mõttemustrites lõhkuda või põlistada.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Kui ikka häda käes, küllap hoiaksid siis ka need kokku, kes muidu üksteist suuremat ei salli. Aga kui päriselt luurele, siis võtaks mõne väikese ja kõhna tüübi, kes muru sisse kenasti ära kaob.

Mari-Liis Müürsepp

Mari-Liis Müürsepp, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Hea kirjaniku tekst tekitab lugejas äratundmisi. Mõjub lohutavalt, kui adud, et keegi on tundnud sinuga samu paineid – eriti siis, kui autor on suutnud need veel kuidagi täpselt ja lõikavalt kirja panna. Kirjanik ei pea maailma muutmiseks revolutsiooni korraldama ega rahvast barrikaadidele kutsuma. Autori mõju võib avalduda juba väga väikesel tasandil, üheainsagi lugeja jaoks, kes loetust omaenda maailmakese rikastamiseks midagi leiab.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Olen väga praktiline inimene ja kui juba luurele minna, siis nii, et ellujäämisvõimalus oleks maksimaalne. Kindlasti võiks kampa kuuluda keegi, kes valdab looduses ellujäämise kunsti, Romet Vaino on üsna ilmselge valik. Võib-olla mõni sõberkirjanik, nagu Joonas Veelmaa: sõprade puhul võib vähemalt loota, et nad sinu eest karu lõugade vahele või vaenlase püssitoru ette viskuvad. Ja siis mõni vinge naine, kes rasketes oludes hästi hakkama saaks. Näiteks Kätlin Kaldmaa. Või Merle Jääger, tema võib ka tulla.

Toomas Raudam

Toomas Raudam, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Hea sõber Peeter Simm sai oma 70ndaks sünnipäevaks Ameerikas (kuhu ta pralle eest oli põgenenud) sõnumi: „Kuule, ma ei hakka sulle õnne soovima. Lihtsalt ei saa, kuna oled oma filmidega mu elu munni keeranud.“ Ja all oli allkiri. Peeter tänas saatjat aususe eest. Ja teine sõber Andres Hion ütles oma näituse „Väike värviline linn“ avakõnes, et ta tahaks oma Lihula piltides anda kodulinnale tagasi „üha enam kuhtuv väärikus“. Andrese jaoks ei ole majad hingetud hooned, vaid elavad organismid. Nad on inimesed. Ja see on väga tähtis. Minu arvamus maailma muutmise ja muutumise kohta jääb nende kahe seiga, unelmate ja tegelikkuse vahepeale.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Luurele läheksin Katrin Tegovaga. Katrin on julgem. Mul on varuks kavalust ja ma oskan teha suitsukatet. Oleme paras paar.

Kai Kask

Kai Kask, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Nagu ajalugu läbi aastatuhandete on näidanud, siis lõpuks võidavad ikkagi relvad, võtku sõna nii suur kirjanik kui tahes. Aga! Kui jätta kõrvale need, kes nagunii loevad ainult padruneid ja hukkunuid, siis tavalise normaalse inimese elu ja maailma võib kirjanik/kirjandus, nii nagu ka teised kunstiliigid, muuta väga sisukaks. Tõsta kõrgemale argipäevast, nagu öeldakse. Väljendusrikkuse ilu, julgustavaid emotsioone, ja mis peaasi – tasakaalu –, mina olen selliseid asju kirjandusest leidnud ja need sisustavad enamiku mu päevi. Oma lugudes püüan mõista anda, et tegelikult on kõik võimalik. Asi seegi. Aga jah, lõpuks võidavad ikkagi relvad. Kui tahavad.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

See veel puuduks! No praktilistest kaalutlustest arvatavasti Hvostoviga, kui ta muidugi minuga tuleks, olen kuulnud, et tal selliseid oskusi on. Kunagistest võib-olla Minni Nurmega, olles lugenud tema elusitkuse kohta. Aga kas välismaalasega ei võiks? Kui ma tahaksin... Hemingwayga? Küllap hakkab ta aga poole tee peal rummi libistama ja oma kereka koguga oleks tal ka raske põõsasse peituda... Siis võiksid juba Unt ja Vahing ka kampa lüüa, kuigi vast nemadki esimese ettejuhtuva pingi peal unustaksid end Ich’i ja Selbst’i üle arutlema... nii et eks ma läheksin üksi, juttu vähem ja oks prõksub ainult ühe jala all. Parema meelega läheksin muidugi kontserdile. Või raamatukokku.

Maarja Undusk

Maarja Undusk, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Kes siis veel kui mitte kirjanik? Hea kirjasõna annab jõudu ja lootust ja muudab maailma paremaks paigaks. Mõjusalt kirja pandud mõttesätestus võib osutuda viimaseks õlekõrreks. Sõna jõud saab liigutada mägesid, just nagu palve seda teha suudab. Nagu ere päikesekiir pimeduses kitsast kaljupraost, kui end sobiva nurga alla oskad nihutada. Ehkki ka lugemiseks on seda päiksekiirt meil vaja.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Eriti ei tahaks ülepea luurele minna, aga naiskodukaitsjana olen isegi lubanud seda vajadusel teha. Et viljakalt luurata, tuleks minna kellegagi, kes sellega ise ka nõus on. Esiteks nõus minema luurele ja siis veel minuga koos. Veronika Kivisilla võiks see olla, aga ma pole ta käest küsinud. Tarmukas ja tähelepanelik, rännumeelne. Oskab inimesi ja olukordi tähele ja sõnadesse panna ilma luuramatagi.

Andrus Kasemaa

Andrus Kasemaa, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Arvan, et kõige tähtsam on kirjaniku looming temale endale. Looming on ju see, et elad midagi läbi, tunnetad läbi, mõtled läbi – ja ehk selle kaudu ka muutud. Lõpuks saab ennast aidata ja muuta kõigepealt ikkagi inimene ise. Ja kust see maailma muutminegi mujalt algab, kui mitte iseendast ja seejärel ehk ka eeskujust, mida teistele anda võid. Et kas kirjanik saab maailma muuta?... Võibolla natukene saab. Pole üldse võimatu.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Mõtlesin tükk aega, no et kellega minna. Ühega oleks lõbus, teisega oleks äkki ka lõbus, aga siis sain aru, et luurele peaks minema kellegagi, kes teab, mida luurel teha ja kuidas teha. Pakun, et Leo Kunnasega. Kuna on jälle kindralite aeg, siis tasub võtta kaasa keegi, kes teab, kuidas sõja ja rahu asjad käivad. Leo tundub niisugune, et temaga jääks ellu. Kes oleks veel parem luurekaaslane kui sõdurkirjanik?

Merlin Kirikal

Merlin Kirikal, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Kirjanik üksi ei saa, ent kirjanik ühes professionaalse kriitiku, uurija ja harrastuslugejaga suudab senini nii mõndagi. Kirjanikud pakuvad (ja selle küsimuse kontekstis iseäranis lookesksed ehk mitte liiga vormiradikaalsed kirjutajad) võimalust rollimängudeks, samastumisteks ja vastandumisteks. Teisisõnu, õnnestunud lugude kaudu osutub võimalikuks läbi mängida erisugu käitumismustreid olukordades, millega me võib-olla oma elus kokku ei puutugi. Heade lugude lugemine on seega inimkogemust rikastav, kusjuures tegelikku otsustusriski saab tekstide kaudu mõtiskledes ja tunneldes ju vältida. Praegusaja kirjanikud, kes tegutsevad ebakindlas, polariseerunud ja toksiinidest kärsatatud maailmas, saavad komplekssete tekstide kaudu suunata lugejaid arutlema selle üle, kuidas iseoma maailmamõistmisviise ambivalentsemaks ja eetiliselt põhjendatumaks muuta. On kirjanike võimuses ärgitada küsima raskeid küsimusi, sh miks ma vihkan, miks ma vihastan, miks ma kannatan, miks ma ei salli või ka miks ma tunnen mõnu, miks mind huvitab, miks ma olen empaatiline just selle karakteri/selle olukorra suhtes. Ning lõpetuseks suudab kirjanik oma tööd hästi tehes lohutust pakkuda. See on oluline, kuna minu kogemus ja sisetunne ütlevad, et eriti praegu ei leita materiaalsest maailmast sageli sellist lohutust, mida inimestena vajame.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Arvan, et mind intrigeeriks kellegagi luureleminekust vahest rohkemgi töövarjuna kaasalonkimine. Mind võiks seega rahuga kanda 20. sajandi kolmandasse ja neljandasse kümnendisse. Näiteks tahaksin teada, mida rääkisid Vares ja Semper omavahel ning oma lähedastega 1940. aasta esimeses poolel – miks Johannesed ikkagi otsustasid Nõukogude okupatsioonivõimude poolele minna. Samuti tahaksin luusida Aino Kallase sabas Kassaris ja Londonis ning näha-tajuda lisaks tema kaunitele kostüümidele ning Hiiumaa maakodu tollasele atmosfäärile ka kirjaniku loomingulisi vaevasid ja kirgastumishetki. Ning tahaksin küsida veel revolutsionäärist kirjanikult Alma Ostralt tema romaani „Aino“ kirjutamismotiivide kohta ning teha käsikirjalised koopiad Ostra hiljem kadumaläinud mustanditest.

Taavi Eelmaa

Taavi Eelmaa, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Kirjanik, nagu iga teinegi ametimees saab muuta maailma igasuguseid fanatisme või minnalaskmishüsteeriaid vältides. Kirjanikul, nagu igal teiselgi ametimehel, on kaks inimlikku kohustust looja ees – elatada ennast ära ka maailmalõpu eelõhtul ning elamise imest jahmatust tunda.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Sellega, kes pauku ei karda ja palju ei räägi.

Meiu Münt

Meiu Münt, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Laiemas plaanis, ausalt öeldes, mitte midagi – pole mõtet illusioone luua! Teisest küljest – kui uskuda liblika tiivalöögi efekti, mine sa tea... Iga sõna võib mõjutada ja muuta kellegi päeva või öö paremaks või halvemaks. Maailm aga selle läbi ei muutu.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Ma ühega oleksin tahtnud minna küll, aga ta vastas mulle, et tema minuga ei taha, et ta ei ole hea luuraja, ja otsigu ma mõni parem. Teist kandidaati mul ei ole ja luurele jääb minemata.

Urmas Vadi

Urmas Vadi, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Tal on võimalik kirjutada nii head teksti, kui ta suudab. Ja siis ka inimesena mitte munn olla. Ja nii ehk ongi juba hästi. Tervet maailma see ei muuda, aga veidi ehk siiski.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Contraga, sest keegi ei oskaks teda luuramises kahtlustada. Omal rõõmsal moel hajutaks ta inimeste tähelepanu, sõbrustaks kõigiga ja saab nii vajaliku info kätte.

Lilli Luuk

Lilli Luuk, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Kirjanik saab maailma kirjeldada.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Mõne kirjanikuga, kes lisaks sellele, et temaga on huvitav vestelda kirjutamisest ja ajaloost, tunneb ka kompassi ja sidepidamisreegleid, näiteks ulmekirjanik Mann Loperiga.

Maarja Kangro

Maarja Kangro, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Kui keegi paneks elukutsed selle järgi pingeritta, kui palju neis saab maailma muuta, poleks kirjanik ilmselt üldse nii kehval kohal. Kirjanik ei päästa elusid nagu vaskulaarkirurg ega ole tal ka enamasti ressursse, mida poliitkampaaniatesse valada, aga temast saab avaliku elu tegelane, kui tal selleks vähegi ambitsiooni. Väikeses riigis veel eriti kergelt, tema sõna võimendatakse. Tõsi, mitte kõigi, mõni peab rohkem võimlema kui teine. Aga kui ühiskond või selle mingi osa on piisavalt küps, et nüüd hakata üht asja teisiti ütlema, vaatama või tegema, ja kirjanik selle osavalt ära sõnastab ja õnnelikul hetkel välja käib, võib ta sellega tublisti feimi koguda. Kui tahta päriselt mõni tänav autovabaks teha, õlitehas peatada või rändekvooti suurendada, peab kirjanik mõistagi võtma endale mõne muu funktsiooni, minemagi poliitikasse. Ent siiski: kirjaniku kaebed kostavad (ikka veel) veidi paremast mikrist kui nii mõnegi teise ameti esindajatel.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Urmas Vadiga: ta on suurepärane snaiper, olen näinud, kuidas ta Kiievi lasketiiru-atraktsioonil kümnest lasust kümme pihta laseb. Südametunnistusega inimene, ego ei jää ette. Ja Tiit Aleksejeviga: tema ongi vana luuraja, küllap oskaks nõu anda, kuidas tõhusamalt luurata.

Juta Kivimäe

Juta Kivimäe, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Midagi maailmas muuta on kirjanikul väga keeruline, ehk isegi võimatu. Ja kas peakski? Maailm muutub paratamatult ja teame ajaloost, et kiired massiliselt omaks võetud muutused inimeste mõttemustrites on pigem viinud halbade aegadeni. Usun, et kirjanik saab inimesi suunata iseendas parima leidmisel. Vahel saab ehk julgustada usaldama omaenda emotsioone ja kasutama omaenese mõistust.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Kas kirjanik peaks just luurele minema? Kuna raamatud elavad igavesti, on surematud ka autorid. Seetõttu valiksin väga paljudest kaasteeliseks Endel Nirgi, kelle mõttemaailma avarus ning järjepidev uurijavaim mind alati vaimustanud on.

Aliis Aalmann

Aliis Aalmann, kas ja mida saab kirjanik maailmas muuta?

Kas just muuta, aga mõjutada küll. Kirjandus on ideed, unistused ja seisukohad, mis saavad levida, iseasi kas mõju on ka autori enda elu ajal. Väiksemal skaalal on mõju juba keele hoidmises (ja -loomes). Samas liigub see vastus pessimismi ja optimismi piiril, seega olenevalt tujust võib huulilt pudeneda teistlaadi vastus. Mõju ja muutus saavad toimuda ainult siis, kui asjaolud ja inimesed muutusele alluvad. Ja kui suur mõju peab olema muutusel, et seda üldse tajuda? Vot, ma ei tea. Äkki selgubki kõik alles postuumselt.

Kellega eesti kirjanikest tahaksid koos luurele minna ja miks?

Kui tohiks luurele võtta ainult ühe kaaslase, siis Juhan Liivi, sest ta oleks oma vaimuhaiguses ilmselt mitme inimese eest ja igav ei hakkaks. Kui oleks vaja pikki vahemaid kuskil luurata, siis selle töö laseks Kristian Jaagul ära teha. Kuuldavasti läbis ta pikki kilomeetreid, aga ei tea, kas talle see ka meeldis. Kui peaks elusa kirjaniku valima, siis jään vastuse võlgu, sest kas ma üldse tahan luurele minna. Pigem ei. Pigem teeksin üksi ühe tiiru kas linna peal või metsa all ja naaseksin koju. Pealegi, kas ühegi kirjanikuga on mõtet luurele minna? Neid võib ootamatult tabada inspiratsioon ja see saboteerib luureretke.

Karl Rumor

record not found