SARI SAJAKS AASTAKS

EN23 EN23 EN23 EN23 EN23 EN23 EN23
  • 24
    March
EN23 EN23 EN23 EN23 EN23 EN23 EN23
  • Ralf
  • 0 comments
  • 1084 views
EN23 EN23 EN23 EN23 EN23 EN23 EN23

EESTI NOVELL 2023 on sarja kuues raamat. Siit leiab 19 lugu, mis räägivad minevikust, olevikust ja tulevikust, niisamuti autoreid, kel kõik alles ees – noorim on seekord 15- aastane, vanima sünnist saab tänavu 125 aastat.

Ülejäänud jäävad sinna vahepeale. On pärjatud lugusid, koostajate sõnul ka tugev sõgesektsioon; murdekeelt, kirjakeelt, kõnekeelt, ilukeelt – parim läbilõige meie kirjanduspinnasest. Boonusena saab teada, kes oleksid autorid siis, kui nad poleks kirjanikud ning mille alusel koostajad oma valikuid teevad. Koostanud Maria Esko, Maarja Kangro, Mart Velsker ja Joosep Vesselov
  • Koostajad : Maria Esko, Maarja Kangro, Mart Velsker, Joosep Vesselov
  • Kujundanud : Allan Appelberg
  • ‍Küljendanud : Allan Appelberg
5
Tauno Vahter > Kaks küsimust koostajatele
21
Tauno Vahter > URMAS VADI > Avanev süda
37
Tauno Vahter > ILJA PROZOROV > Tuhandendat korda Vene keelest tõlkinud EDA AHI
52
Tauno Vahter > VAHUR AABRAMS > Ületalvelaulud
70
Tauno Vahter > ERKKI LUUK > Velpjas kokkukuuluvus
76
Tauno Vahter > HÄNILÄNE > Tarõ
84
Tauno Vahter > MIKKO LAGERSPETZ > Hõbepulm
96
Tauno Vahter > KRISTJAN HALJAK > Külalised
103
Tauno Vahter > BRIGITTA DAVIDJANTS > Plahvatus nätsuputkas
113
Tauno Vahter > LILLI LUUK > Kurbuse kunst
128
Tauno Vahter > MUDLUM > Vana Peedu
138
Tauno Vahter > KATRIN TEGOVA > Teraslind
158
Tauno Vahter > SVETA GRIGORJEVA > Sotsiaaldemokraat ja monarhia
176
Tauno Vahter > PIRET RAUD > Päeva parim hetk
182
Tauno Vahter > ANDREAS KÜBAR > Carmen Electra
190
Tauno Vahter > MARYLIIS TEINFELDT-GRINS > Ukselink
197
Tauno Vahter > ANASTASSIA KUZNETSOVA > * * *
203
Tauno Vahter > MEELIS FRIEDENTHAL > Abracadabra
245
Tauno Vahter > ALBERT KIVIKAS > Verine väits
Kai Kask
Kai Kask
Kai Kask, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Ma oleksin õnnetu. Oleksin tavaline inimene, „üheksast viieni“, ega ma ei halvusta, olen ka see inimene olnud ja mõnes mõttes olen jätkuvalt. Aga elul poleks erilist sisu. Kõige hullem aga, et ma pole ka kirjanik... ikka veel. Olen selline, kes aeg-ajalt oma tarbeks midagi kirjutab. Ja on selle üle nii uhke, nii uhke, kui see ka avaldamist leiab. Miks avaldatakse, sellest pole siiani aru saanud...

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Sest ma kirjutan alati novelle. Seal saab kõik kiiresti öeldud, kontsentraadina. Olen kirjutanud elu jooksul ka ühe luuletuse, umbes aastal 1983, see on mul käepärastki ja koosneb valdavalt sõnadest „üksindus“, „nukrus“, „mõttetus“, nagu ikka selles vanuses, nii 15-aastaselt. Õnneks see on üle läinud. Romaan aga – kardan, et mul poleks niipalju öelda. Pealegi sisaldab romaan kui selline paratamatult ka teatud hulga tühja ballasti, liiga ilmekat jutustamist, liiga korrektseid täislauseid ja liiga kauneid looduskirjeldusi. Samas suhtun kõigisse romaanikirjanikesse suure austusega – milline töö ja komponeerimine siiski! Võibolla kunagi, mine tea, kui olen juba piisavalt vana ja tark, asun ka romaani kallale, kui ma just ei leia mõnda kusagilt lauasahtlist…
Urmas Vadi
Urmas Vadi
Urmas Vadi, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Lavastaja või raadioajakirjanik, mida ma ka vist olen, aga võiksin olla ka ehitaja või siis elutreener, võibolla poleks mul coach’ina peale esimesi kliente tööd, aga mõte kellegi treenimisest mulle meeldib.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Aga ma kirjutangi peale novellide ka kõike muud. Luulet mitte, samas mul on tegelikult unistus hakata vanas eas luulet kirjutama, kujutan end ette veidi väsinuna istumas kusagil valguslaigu sees, verandal äkki, teki sees ja varrukast pudeneb elutarkus.
Ilja Prozorov
Ilja Prozorov
Ilja Prozorov, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Ma oleksin metsamees. Elaks metsas, toidaks loomi ja hoolitseks looduse eest.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Novell on kõige raskem žanr. Mõnikord on väga raske mõnda lugu väikesesse tekstihulka mahutada.
Vahur Aabrams
Vahur Aabrams
Vahur Aabrams, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Kas ma olen kirjanik? Ma ei tea ega mõtle sellest. Vahel juhtub, et kirjutan teksti, mille on avaldanud ajakiri, mis avaldab kirjandust. Kui sellise teksti kirjutanud inimene on kirjanik, ju ma siis olen ka. Mõned asjad on palju selgemad ja elulisemad, näiteks see, et ma olen oma ema poeg. Ma olen olnud seda sündimisest peale ja olen teadnud seda niikaua, kui ennast mäletan. Aga elust, mida ma ei ole elanud, ma ei mõtle ega oska mõelda.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Kirjutasin aasta kõige pimedamal ajal millestki, mis mulle tollal asu ei andnud. Ühest vanast asjast. Ma ei ole seda žanriliselt kunagi lahterdanud. Kirjutasin, kuni tundus, et on valmis. Ma ei tea, miks ta sai lõpuks selline ja mitte teistsugune.
Erkki Luuk
Erkki Luuk
Erkki Luuk, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

vb sama mis praegu — vabakutseline töötu. lihtsalt ilukirjandust ei kirjutaks (või vähemalt ei avaldaks). või teadlane, progeja või (sõna otseses mõttes) kurat teab kes

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

ega ma ei teadnudki (ja tegelikult see tuli mulle suure üllatusena), et see novell on. pidasin seda ise pigem mingiks hullumeelsuseks, st justnimelt „millekski muuks“. romaani poleks saanud kirjutada seetõttu, et see oleks olnud liiga pikk, ja kuna materjal end (algusest peale) proosana kuvas, polnud võimalik seda ka luulevormis esitada
Hänilane
Hänilane
Häniläne, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Oleksin kirjandusuurija.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Mõni aeg tagasi kirjutasin samal teemal luuletuse „Kandlõmäng tühäle tarõlõ“. Paraku ei mahtunud mu kujutluses olnud pildid tollesse luuletusse ära. Tahtsin üksindusse jäetud, hüljatud maja ümber hõljuvat kurbust ja masendust üksikasjalikult, mitmekülgselt ja teravalt kujutada. Novelližanr tundus selleks kõige sobivam. 

Mikko Lagerspetz
Mikko Lagerspetz
Mikko Lagerspetz, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Mina elukutselt polegi kirjanik, vaid sotsioloog ja professor Åbo Akademis, Turu rootsikeelses ülikoolis. Novelle olen kirjutanud ajendatult läbielamistest või mõttekäikudest, mis nii-öelda vajavad väljapääsu organismist. Kirjutamine on minu jaoks sotsioloogia jätkamine teiste vahenditega.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Nii kirjanduses kui teaduses või muusikas on lühivormil oma võlu – see võimaldab üheainsa perspektiivi valikut ja vastuseta jäävaid küsimusi.
Kristjan Haljak
Kristjan Haljak
Kristjan Haljak, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Prantsuse keele õpetaja ja tõlkija.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Ma arvasin, et ma kirjutasin ühe rangelt piiritletud proosaluuletuse uue kogu jaoks. Seal oli paar päris selget tingimust: 2 A4 lehekülge servast servani, liigendamata, ühese reavahega ja TNR kirjasuurusega 12. Oli suur üllatus, kui öeldi, et tegu võiks olla novelliga. Võtan seda väikese meelitusena. Mul ei olnud mitte kunagi kavatsust astuda proosakirjanike tõsistesse ridadesse.
Brigitta Davidjants
Brigitta Davidjants
Brigitta Davidjants, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Ma ei ole endast kunagi mõelnud kui kirjanikust, pigem lugude jutustajast (ja äärmisel juhul muusikateadlasest).

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Tavaliselt hakkab lugu peas ringi käima ja formaat on lahtine – ma ei tea kunagi, tuleb sealt teadusartikkel, ilukirjanduslik tekst või hoopis essee. Seegi lugu sündis mälestuskillust ühes artiklis: „Objektiivselt võttes ei olnud üheksakümnendad üldse ägedad. Näiteks kui ühel päeval oli kooli minnes putka, kust osta „Melrose Place’i“ kleepekaga kivistunud nätsu, täitsa olemas, siis järgmiseks hommikuks oli keegi selle õhku lasknud.“ Ja nii ta tuli.
Lilli Luuk
Lilli Luuk
Lilli Luuk, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Mõne kirjandusteose tegelane.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Novell on universaalne vorm, kuhu võib tahtmise korral ära mahutada ka kõik romaaniks vajaliku, novellist proosaluuleni on aga vaid peotäis üleliigseid kirjavahemärke ja mõned murtud read.
Mudlum
Mudlum
Mudlum, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Ma ei tea, kes ma olen. Võib-olla sellistest, kes päriselt ei olegi keegi, ega kuulu õieti kuhugi, saavadki kirjanikud.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Novellid tulevad viimasel ajal ainult siis, kui mõni toimetaja annab korralduse kirjutada, sellepärast on nad imelikud ja justkui valesti tehtud. Aga vahel võib sunnimeetod anda ka ootamatuid tulemusi, kui lähed sinna, kuhu sa muidu eluilmas ei roniks.
Katrin Tegova
Katrin Tegova
Katrin Tegova, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Ma ei olegi kirjanik. Vähemalt ma ise ei tunne, et oleksin. Paar lookest ju vaid kirjutanud. Teen seda, mis pähe tuleb. Olen see kes olen, mina on mina, kui sedagi. Pole kunagi enda määratlemisega väga hästi hakkama saanud. Seetõttu ei ole ka vist hirmu katsetada eri asjadega. Kunagi käisin isegi raketiringis.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

„Teraslinnu“ puhul oli kohe selge, kui see lugu mul peas ringi käima hakkas, et sellest tuleb üks jutt kirjutada. Ei olnud peas ei romaani ega stsenaariumi mõtet. Alati on keerukas lõppudega. Kuidas lugu lõpetada? Kuna selle loo lõpp oli mul kohe olemas, siis ei hakanud see ka kuskilt ei tea kuhu kulgema, vaid kirjutades ise vormis end tervikuks kokku. Luuletusena oleks „Teraslind“ kah päris naljakas, kui mõelda.
Sveta Grigorjeva
Sveta Grigorjeva
Sveta Grigorjeva, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Õnneks olengi kahe ala peal, sestap kui ma pole kirjanik, olen hoopis koreograaf. Ja siis jälle vastupidi. Mõnikord olen kirjanik ja koreograaf ka samaaegselt, aga üldiselt siiski mitte. Luues tingib meedium oma sisemise loogika ja eripära peale – mis ongi lahe ja mulle meeldibki nende vahel navigeerida.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Sundisin ennast eelmine aasta proosat kirjutama, sest tahtsin katsetada muu žanri kui luulega (mida ma muidu kipun kirjutama). Inspiratsioon ja šnitt tulid selleks lühijuttude meistrilt Lydia Daviselt. Davis ei kirjuta küll kunagi esimeses isikus, aga ma pole ka Davis, olen Grigorjeva, ja mina jälle kirjutan alati esimeses isikus, sest nii on hoogsam kirjutada ja pärast lugejal lugeda. Pealegi, siis kõik arvavad, et see, kes tekstis ütleb „mina“ – olengi mina (see, kes praegu seda teksti siin kirjutab). Ja mõnikord on see tõsi, teksti mina olengi mina. Mõnikord on aga teksti mina nii mina, et mu tavaline mina ei saa sellega enam hakkama, tekst lihtsalt purskab mind, ja siis kõik lugejad saavad selle minaga määritud, mina ise ka. Aga teinekord on see mina mingi teine mina, siuke mina, mis ei puutu eriti üldse minusse. Ja mulle meeldib sedasi jälgi segada.
Piret Raud
Piret Raud
Piret Raud, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Oleksin see, kes ma päriselt olengi, ehk siis kunstnik.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Tõtt-öelda olin lihtsalt novellide kirjutamise lainel ja mõtted, mis pähe tulid, sobisid lühemaks looks.
Andreas Kübar
Andreas Kübar
Andreas Kübar, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Kui ma ei oleks paremakäeline, siis ma oleksin, kuidas tahaksin. Kui ma ei oleks hallide silmadega, siis ma näeksin, mida tahaksin. Kui ma ei oleks kirjanik, siis ma teeksin, mida tahaksin.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Kirjutasin novelli, kuna näen, et elu, ja üks päev elus, koosneb pigem lühikestest novellidest kui ühest kõikehõlmavast romaanist ja luuletamine mulle lihtsalt ei sobi. Novell passib minu püsimatu iseloomuga nagu rusik.
Maryliis Teinfeldt-Grins
Maryliis Teinfeldt-Grins
Maryliis Teinfeldt-Grins, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Kunstnik! Ja seda ma ka olen. Olen Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige. Mul on magistrikraad Eesti Kunstiakadeemiast Vabade kunstide teadus- konnast.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

„Ukselink“ sai kirjutatud raamatupoe Puänt algatatud novellivõistlusele, mille teema oli armastus. Kuna see lugu oli minuga aastaid kaasas käinud, otsustasin, et nüüd on õige aeg see kirja panna. Luuletusi ma tavaliselt kirjutan ka, aga romaani kallale pole veel asunud. Aga eks novellid ongi need vahepealsed katsetamised.
Anastassia Kuznetsova
Anastassia Kuznetsova
Anastassia Kuznetsova, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Olen õpilane ning kirjanikuks pole veel päris hakanud, kuid kui see soov täide ei lähe, saaksin kirjanduse õpetajaks või tõlkijaks, kuna tahan kindlasti oma elu kirjandusega siduda.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Kirjutasin novelli võistlustööna novellikonkursile, seega oleks pisut raske olnud selle asemel teha hoopis luuletust või romaani. Konkurss andis mulle väljakutse, ilma milleta ei oleks ma ilmselt just novelli kirjutanud. Seda tehes avastasin aga, kui väga see žanr mulle tegelikult sobib ja kui hea väljendusviis see on.
Meelis Friedenthal
Meelis Friedenthal
Meelis Friedenthal, kes sa oleksid, kui sa poleks kirjanik?

Kuna ma tegelikult töötangi ülikoolis, siis oleksin nähtavasti endiselt mõtteloolane, teoloog, ajaloolane, vms. Täpsem distsiplinaarne määratlus ilmselt ei olekski mõttekas, sest need piirid muutuvad pidevalt ja lähevad sujuvalt üle üksteiseks. Vanade asjadega tegelemisel on sees olemuslik pinge, mis väljendub juba vanasõnades, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta või vastupidi – kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja.

Miks kirjutasid novelli, aga mitte näiteks romaani või luuletust või veel miskit muud?

Novelli kirjutasin sellepärast, et Indrek Hargla tellis novelli, teemal nõidumine ja Eesti. Ütles isegi pikkuse enam-vähem ette, et kogumikku ei tuleks liiga lühikesed või liiga pikad lood. Teatud mõttes on selline tellimuse peale kirjutamine üsna huvitav, mulle vahel sobib päris hästi.
"Tõnis Hallaste: Üks väänduv ja painduv monument"
Ajakiri Looming
"Kaupo Meiel: Ilukirjandusliku tiktoki teise viisaastaku lävepakul"
Ajakiri Vikerkaar